Sissejuhatus

Me alustame seda kirjutamist liiga hilja...

Tegelikult olen ma Tallinnas olnud juba 3 tundi ja Ahvenamaa tegemised on ammu selja taga. Aga blogi on vaja, sest hetkel ma tunnen, et tahaks anda kogu maailmale teada kui väga ma oma reisikaaslasi armastan ja kui kergelt end nüüd tunnen. Ma tahaks rääkida kõigest, igast pisikesest detailist ja sajast tuhandest lausest, mis mind pahast tujust välja tõid ja naeratama panid. Ma olen vaadanud ka videomaterjali ja lihtsalt ei suuda oma rõõmu peita.
Ma tahaks, et kõik kes seda loeksid, naeraksid ja mõistaksid kuidas inimesed üksteist toetavad ning millist energiat ja ideid omavad noored inimesed.
Üritame siia lisada võimalikult palju postitusi erinevate inimeste poolt järgmise kahe nädala jooksul.:) Kuna me kahjuks jätsime reisile minnes kõik arvutid maha ja kui hiljem need kätte saime, siis selgus, et ega meil ei olegi aega selle blogitamisega tegeleda.

Ja Lee, palun anna andeks, et ma üks hommik "Tere hommikust" asemel sulle "Ära mölise" ütlesin.