Kodus tagasi

Nüüd tagantjärgi mõeldes arvan, et meil läks see ettevõtmine korda. Inimesed, kes meid Ahvenamaal vastu võtsid olid äärmiselt külalislahked ja sõbralikud. Ka nemad olid pärit väikesaartelt nagu meie Vormsi nooredki. Alguses oli meil küll raske omavahel harjuda, kuna rääkima pidi inglise keeles ja paljud neist olid kole noored. Siiski selle noortevahetuse projekti lõpuks sai meist tugev ja kokkuhoidev grupp. Minujaoks oli see kogemus vägagi värskendav ja pani mind paljude asjade üle pikemalt mõtlema. Kindlasti ootan septembris toimuvat üritust, kus me kõigile huvilistele täpsemalt räägime Ahvenamaal tehtust ja näitame loodetavasti palju pilte ning filme.

Kohtume seal!

Sissejuhatus

Me alustame seda kirjutamist liiga hilja...

Tegelikult olen ma Tallinnas olnud juba 3 tundi ja Ahvenamaa tegemised on ammu selja taga. Aga blogi on vaja, sest hetkel ma tunnen, et tahaks anda kogu maailmale teada kui väga ma oma reisikaaslasi armastan ja kui kergelt end nüüd tunnen. Ma tahaks rääkida kõigest, igast pisikesest detailist ja sajast tuhandest lausest, mis mind pahast tujust välja tõid ja naeratama panid. Ma olen vaadanud ka videomaterjali ja lihtsalt ei suuda oma rõõmu peita.
Ma tahaks, et kõik kes seda loeksid, naeraksid ja mõistaksid kuidas inimesed üksteist toetavad ning millist energiat ja ideid omavad noored inimesed.
Üritame siia lisada võimalikult palju postitusi erinevate inimeste poolt järgmise kahe nädala jooksul.:) Kuna me kahjuks jätsime reisile minnes kõik arvutid maha ja kui hiljem need kätte saime, siis selgus, et ega meil ei olegi aega selle blogitamisega tegeleda.

Ja Lee, palun anna andeks, et ma üks hommik "Tere hommikust" asemel sulle "Ära mölise" ütlesin.